Logopeedia
Logopeed on spetsialist, kes tegeleb kõne- ja neelamishäiretega ning kelle poole võivad pöörduda inimesed igas vanuses. Laste puhul on logopeedi ülesandeks suulise ja kirjaliku kõne hindamine, teraapia läbiviimine ning vanemate nõustamine. Täiskasvanute puhul on logopeedi abi enamasti vaja neelamishäirete ja afaasia tagajärjel tekkinud probleemide lahendamisel.
Milliste muredega logopeedi poole pöörduda?
- Arenguline keelepuue - kõne arengu mahajäämus, mis on püsiv ja ei möödu aja jooksul iseeneslikult.
- Düsleksia - lugemishäire, mille puhul inimese lugemisoskus on sobiva õpetuse ja normaalse intellekti juures oluliselt puudulikum, kui võiks eeldada tema muude võimete juures.
- Düsgraafia - õigekirjahäire, mis ei ole seostatav arengulise ebaküpsuse, neuroloogilise häire, nägemisvaeguse ega puuduliku õpetamismetoodikaga.
- Düslaalia - hääldushäire, mille korral esineb lapsel või täiskasvanul ühe või mitme hääliku hääldamisel probleeme. Probleemiks võib olla hääliku asendamine, moonutatud hääldamine või puudumine.
- Afaasia – kahjustunud on kõnelemine ja/või kõnest arusaamine. Lisaks võib kahjustuda lugemine, kirjutamine ja neelamine.
- Düsartria – kahjustunud on kõnes osalevate lihaste jõud, liigutuste kiirus, ulatus, ajastus, püsivus ja täpsus, mistõttu kõne on ebaselge.
- Neelamishäire – häiritud on toidu liikumine suust läbi neelu ja söögitoru makku.
- Kogelus - inimene küll teab, mida öelda, kuid ta pole selleks kõnetakistuse tõttu võimeline. Kogelus tekib inimese tahtest sõltumata ja ta ei suuda seda tihti kontrollida.
Kasutatavad hindamismeetodid on vaatlus, vestlus ning erinevad standardiseeritud testid, individuaalsed tööülesanded ja praktilised harjutused.
Vajaduse kaasatakse ravimeeskonda lisaks logopeedile/eripedagoogile ka laste- ning noorukite lisapädevusega psühhiaater, kliiniline (lapse)psühholoog, psühhoterapeut ning vaimse tervise õde.
