Uneprobleemid
Hea uni on määrava tähtsusega meie päevasele enesetundele, töövõimele ja meeleolule. Enamik inimesi on kogenud elu jooksul une lühiajalist häirumist, näiteks seoses stressi või leinaga. Lühiajaline unetus on kõige sagedasem uneprobleem igas vanuses inimestel. Unehäired võivad aga kesta ka pikemat aega, häirides nii päevast toimetulekut kui üldist tervist. Une häiritust ei pruugi unehäire all kannataja ise tajuda.
Unetuse all mõeldakse nii raskusi magama jäämisega, katkendlikku und kui liiga varast ärkamist. Unetust peetakse inimorganismi loomuomaseks vastuseks igasugusele kohanemisele või stressile ja see võib esineda koos paljude haigustega. Mõnedel inimestel jääb unetus püsima pikemaks ajaks, muutudes iseseisvaks krooniliseks häireks. Pikka aega kestnud unetuse ravis on oluline õige unerežiimi saavutamine. Selleks kasutatakse psühholoogilise ravi meetodeid, vajadusel soovitatakse ka uinutite tarvitamist. Juhul, kui unetus seepeale ei parane, võib arst otsustada edasi uurida muude unetust põhjustada võivate häirete suhtes.
Liigunisus võib avalduda nii liiga pika öise unena (>11 tundi) kui päevaste uinakutena, mis ei pruugi olla värskendavad. Narkolepsia on kõige raskem, kuid ka kõige harvem esinev liigunisuse häirete vorm. Liigunisuse põhjuseid eristatakse täpsustavate uuringutega, millele järgneb põhjusele vastav ravi.
Uneaegsed liigutushäired võivad anda endast märku juba enne uinumist. Näiteks rahutute jalgade sündroomi ilmingud algavad sageli juba õhtul, avaldudes ebameeldivate aistingutena jalgades või kätes ning sunnivad jäsemeid liigutama. Mõnikord leevendab ebamugavustunnet püsti tõusmine ja kõndimine või jäsemete masseerimine. Uneaegsete liigutushäirete põhjused võivad olenevalt vanusest ja tervislikust seisundist olla erinevad.
Une-ärkveloleku rütmi häired. Neid esineb inimestel, kelle bioloogiline kell on vastuolus ööpäeva tsükliga ning kellel on seetõttu raskusi magamisega ühiskonnas normiks peetaval kellaajal. Une-ärkveloleku rütmi häired võivad tekkida keskkonna ja sotsiaalsete tegurite tagajärjel.
Uneprobleemide korral soovitame pöörduda perearsti, vaimse tervise õe või kliinilise psühholoogi vastuvõtule. Koos vaadatakse üle unehügieen ning vajadusel kaasatakse ravimeeskonda ka psühhiaater.
Allikas: Unehäired. Infomaterjal patsientidele