Skeemiteraapia
Skeemiteraapia on psühhoteraapia vorm, mille töötas välja Jeffrey Young ja tema kolleegid (1990, 1999). See on integreeritud teraapiasuund, mis ühendab kokku:
- kognitiiv-käitumisteraapia (mõtete ja käitumismustrite muutmine),
- psühhoanalüütilised ja objektsuhete teooriad (lapsepõlvest pärit kogemuste ja suhete mõju inimese toimetulekule),
- kiindumusteooria (turvalise vs ebaturvalise kiindumuse mõju suhetele ja emotsioonidele),
- gestaltteraapia kogemuslikud tehnikad (nt toolitehnikad, kujutlustehnikad).
Skeemiteraapia mudeli keskmes on arusaam, et baasiliste emotsionaalsete vajaduste rahuldamine lapsepõlves viib tervislike skeemide ja nendega seotud toimivate emotsionaalsete ja käitumuslike mustrite kujunemiseni. Lapseea baasiliste vajaduste rahuldamata jätmine viib aga varaste mittekohastumuslike skeemide kujunemiseni, mis hakkavad täiskasvanueas korduma inimese mõtetes, tunnetes, käitumismustrites ja suhetes.
Skeem on normaalne ja keskne inimlik nähtus: kui organiseeriv printsiip, mis võimaldab inimesel tõlgendada ja luua tähendusi oma kogemustele ja maailmale. Skeemid võivad olla positiivsed (nt "Ma olen hea selles, mida ma teen") või negatiivsed (nt "Ma pole piisav"), kohastunud või mittekohastunud, kujunenud lapseeas või hilisemas elus.
Skeemiteraapia räägib inimese vaimse tervise ja suhteprobleemidest vajaduste, skeemide ja olekute keeles.
Teraapia eesmärk on:
- tuvastada ja mõista iseenda skeeme,
- muuta mittekohastunud mõttemustreid ja toimetulekuviise,
- õppida mõistma ja rahuldama oma emotsionaalseid vajadusi,
- arendada tervemaid suhteid ja tugevamat enesetunnetust.
Skeemiteraapia on osutunud eriti tõhusaks inimeste puhul, kellel on kroonilised probleemid, korduvad depressiooni või ärevuse episoodid, isiksusehäired (nt piirialane isiksushäire) või raskused suhetes.
Skeemiteraapia on sageli pikema kestusega kui kognitiiv-käitumisteraapia (18 kuud või kauem), kuid vajalike seansside arv sõltub kogetud raskustest ja seatud eesmärkidest.
