Laste- ja noorukite psühhodiagnostika
Laste probleemide hindamiseks ja teraapia planeerimiseks kasutatakse erinevaid mõõtevahendeid, samuti kogutakse infot nii lapselt kui ka lapse elus osalevatelt olulistelt täiskasvanutelt. Sensuses on võimalik uurida, hinnata ja diagnoosida lapse- ning noorukieas esinevaid sagedasemaid psüühika- ja käitumishäireid. Meetoditena kasutame diagnostilisi intervjuusid (sh struktureeritud meetodeid), enesekohaseid teste, lapse käitumise ja arenguteste vanematele ning õpetajatele, samuti objektiivsete andmete kogumist (vaatluslehed ja päevikud vanematele ning õpetajatele). Keskuses tehakse teadustööd uute hinnangumeetodite loomiseks või adapteerimiseks.
Lapse emotsionaalse seisundi ja probleemide hindamine algab diagnostilise intervjuuga, kus võib vastavalt vajadusele osaleda kogu pere või ainult lapsevanem. Probleemi üksikasjade täpsustamiseks kasutame erinevaid, vastavalt vajadusele kohandatud vaatluspäevikuid lapsele, vanematele ja õpetajatele.
Laste kognitiivsete funktsioonide hindamiseks kasutame Wechsleri eelkooliealiste ja algklasside intelligentsusskaalat (WPPSI-IV, Wechsler, 2012) Test hindab lapse kognitiivset arengut ja intellekti erinevates valdkondades: verbaalne arutelu, visuaal-ruumiline võimekus, töömälu ja töötluskiirus. WPPSI-IV tulemused võivad aidata tuvastada lapse tugevusi, arenguvajadusi ja võimalikke erivajadusi, mida võib arvestada hariduses ja toetusmeetmete kavandamisel.
Noorukite kognitiivsete funktsioonide hindamiseks kasutame Wechsleri laste intelligentsusskaalat (WISC V, Wechsler, 2014). Testi kasutatakse intellektuaalse funktsioneerimise uurimiseks järgmistes kognitiivsetes valdkondades: sõnaline taibukus, tajupõhine järeldamine, töömälu ja infotöötluskiirus. Samuti saab selle metoodikaga hinnata lapse ja/või nooruki üldist intellektuaalset võimekust.
Autismispektrihäirete hindamiseks ja diagnoosimiseks kasutatame ADOS (Autism Diagnostic Observation Schedule) testi. See on standardiseeritud hindamismeetod, mis aitab spetsialistidel analüüsida inimese sotsiaalset suhtlust, kommunikatsiooni, mängukäitumist ja korduvaid tegevusi.
Eripedagoog kasutab lapse arengu hindamiseks ka PEP-3 testipatareid (Psychoeducational Profile, Third Edition,Schopler, Reichler & Marcus, 2005).
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) hindamiseks kasutatakse ka QbTesti. QbTesti puhul on tegemist arvutipõhise testiga, mis hindab ATH kolme põhisümptomit: hüperaktiivsust, tähelepanu ja impulsiivsust. Test sisaldab endas järjepideval sooritusel põhinevat ülesannet ning liikumisel põhinevat analüüsi. 15-20 minutit kestva ülesande jooksul on testitava ülesandeks vastata nii täpselt ja kiiresti kui võimalik erinevatele arvutiekraanile ilmuvatele geomeetrilistele kujunditele ning vajutada vastusenupule. Ülesande sooritamise jooksul on testitava otsmikule kinnitatud reflektor, mille liikumist mõõdab arvuti kohal paiknev infrapunakaamera. Testitava tulemused saadakse võrdluses normgrupiga ning esitatakse graafiliste raportitena, mida tõlgendab spetsialist.
