Täiskasvanuea aktiivsus- ja tähelepanuhäire
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on neuroarenguline häire, mille põhitunnused on tähelepanu puudulikkus, hüperaktiivsus ja impulsiivsus. ATH korral on neurobioloogiliselt häiritud eneseregulatsioon: püsiva enesekontrolli ja enesejuhtimise võimekuse mittevastavus eakohastele nõuetele ja rollidele, millest lähtuvalt ilmnevad toimetulekuraskused.
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire on kroonilise kuluga häire, mis saab alguse varases lapsepõlves. ATH mõjutab mitmeid üksikisiku igapäevaeluaspekte, sotsiaalset ja emotsionaalset toimimist, akadeemilist ning tööga seotud edu, suhteid, peresuhteid ja füüsilist tervist. ATH diagnoosiga inimestel on suurem risk akadeemiliseks ebaeduks, antisotsiaalseks käitumiseks, sõltuvusainete kuritarvitamiseks, juhuslikeks kehalisteks vigastusteks, enneaegseks surmaks, sealhulgas ka suitsiidikatseteks ja suitsiidiks. ATH esineb sageli koos teiste psühhiaatriliste häirete või seisunditega, näiteks autismispektrihäire, depressioon, ärevushäire, söömishäired, bipolaarne häire, obsessiiv-kompulsiivne häire, sõltuvushäired, unehäired, somaatilised häired, posttraumaatiline stressihäire jm. ATH-ga inimestel on suurem risk astma, rasvumise, psoriaasi, infektsioonide, immuunsüsteemi- ja ainevahetushäirete tekkeks ning esineb suurem haavatavus psühhotraumade suhtes.
ATH sekkumisviiside valikul võetakse arvesse vanust, põhisümptomeid, kaasnevate psüühikahäirete esinemist, häirituse valdkondi ja funktsioneerimise raskusastet, lähtutakse ka patsiendi individuaalsetest raskustest ja vajadustest. Rahvusvahelised kliinilised ATH ravijuhised, mis tuginevad tõenduspõhistel uuringutel, toetavad multidimensionaalset kombineeritud sekkumistega lähenemisviisi. Eluea jooksul võivad ATH ravivajadused erineda. Täiskasvanute ravisoovitustes on suundumus kombineerida medikamentoosne ravi eeskätt kognitiiv-käitumisteraapiaga (KKT). Mõlema raviviisi kooskasutamine on pikemas perspektiivis tõhusam kui ravimiravi või KKT eraldi sekkumistena. Lisaks kasutatakse teadvelolekupõhiseid (mindfulness) sekkumisi, dialektilist käitumisteraapiat, skeemiteraapiat ja eluviiside kohandamist.
ATH ravi jälgitakse pikaajaliselt ja regulaarselt, kuni häire sümptomid on stabiliseerunud. Seejärel toimub aktiivne individuaalne seire, mis sisaldab tagasilangusega toimetuleku plaani. Sekkumiste tõhusust hinnatakse struktureeritud sõeltestide, enesekohaste hinnanguskaalade, ravivastuse, eluviiside faktorite, sotsiaalse ja akadeemilise toimetuleku kaudu.